Discripta OÜ on Eesti tõlketurul tegutsenud juba alates aastast 1992.
Kui algusaastatel moodustasid tõlkebüroo tuumiku värskelt Berliini Humboldti Ülikooli lõpetanud germanistid, millest tulenevalt oli põhirõhk saksa keelest ja saksa keelde tõlkimisel, siis ajapikku koondusid büroosse ka teiste keelte asjatundjad ning pakutavate teenuste valik laienes. Töö käigus selgus peatselt, et filoloogilistest teadmistest ei piisa, kuna tõlgitavad tekstid muutusid üha spetsiifilisemaks. Tekkis vajadus eri valdkondade asjatundjate järele, seega tuli töösse kaasata juristid, keeletoimetajad, tehnikaspetsialistid ja muude alade eksperdid. Ühiste jõududega oli võimalik osutada tõlketeenuseid kõige erinevamates valdkondades – eelkõige õiguses, aga ka majanduses, tehnikas ja mujalgi.
2004. aasta – aasta, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige – oli murranguline ka Discripta OÜ jaoks. Sellel aastal sai alguse tänase päevani kestev lepinguline koostöö Euroopa Liidu institutsioonidega, eelkõige Euroopa Komisjoni, Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusega, kelle tellimused moodustavad praegu valdava osa Discripta OÜ tõlkemahust.
Võõrapärane nimi Discripta hõlmab tähenduste jada, mis aitab meie bürood iseloomustada ja eristada. Sõna discripta koosneb kahest osast, millest esimene osa – prefiks di – viitab kreekakeelsele sõnale dis, tähendades kahte korda, ja teine osa ladinakeelsele sõnale scriptum, mis tähendab kirja, kirjutatut või raamatut. Ühe võimalusena võiks nime Discripta tõlgendada kui kahte kirja, sest töötame ju alati kahe tekstiga – originaali ja tõlkega, mõlemad väljendavad ühte ja sama mõtet eri keeltes. Meie tõlkebüroo ühendab filolooge ja juriste, seega on numbril kaks ka siin oma sümboolne tähendus. Kaaluka osa meie töödest moodustavad õigustekstid. Numbril kaks on õiguseski oluline roll: hageja – kostja, hagi – vastus hagile, süüdistus – kaitse.
Seega põimuvad meie nimes meie tegevuse eri tahud ning eri keeled – eelkõige Euroopa kultuuriruumi kujundanud kreeka ja ladina keel.